Väravad on avatud!

Tehnoloogiamiljardär Taavet Hinrikus on hakanud koos partneritega rajama endisele tööstusalale Kalamaja ja Kopli piiril skandinaavialikku tulevikulinnakut.

Varem pikalt suletud olnud tööstusala Krulli kvartali tegevjuhina alustas tänavu Indrek Hääl (43). „Praegu, nagu näha – tõkkepuu on üleval ja väravad lahti –, oleme juba aasta aega olnud kõigile külastamiseks avatud,“ räägib Hääl. Varem on ta asutanud ja käima lükanud Baltimaade suurima koostöökeskuse Workland. Lisaks on Häälel üle 20 aasta rahvusvahelise kinnisvaraarenduse ja investeerimise kogemust.
124 aastat tagasi, 1899. aastal avati sellel ligi kümne hektari suurusel alal tolle aja üks moodsamaid tehasekomplekse 12 suure tootmishoone, kontori- ja elamuhoonega.
Tegu oli Narvas sündinud Franz Krulli vabriku kolmanda asukohaga Tallinnas Kalamaja piirkonnas. Ala piirnes praeguse Kopli, Volta ja Tööstuse tänava ning raudteega. Toonasest legendaarsest masinatehasest pole praeguseks enam midagi alles peale nime, mis elab edasi tänavaluukidel ja ahjuustel. Wise’i kaasasutajal Taavet Hinrikusel (42) ja tema partneritel, teiste hulgas endisel Skype’i tegevjuhil, praegusel tehnoloogiainvestoril Sten Tamkivil (45), on selle linnakuga suured plaanid. Alla kümne aastaga luuakse siia Euroopa linnaruumilahendustest inspiratsiooni saanud kvartal.

Linnak valmib kümne aastaga. 2021. aasta suve lõpus üllatas tehnoloogiaärimees Hinrikus Eesti avalikkust uudisega, et on sõlminud suurettevõtja Heiti Häälega kokkuleppe omandamaks kõik AS-i Krulli Kvartal aktsiad, et arendada Põhja-Tallinnas asuvale tööstusalale uus terviklik elu- ja töökeskkond. Kuna Hinrikus hakkas paar aastat tagasi koos Tamkiviga investeerima, on ka too kvartali arendajate ringis. Viimasel aastal on AS-i Krulli Kvartal kolmeliikmeline meeskond teinud ettevalmistusi nii pikalt suletuna olnud ala linnaelanikele avamiseks kui ka edasiseks ehitustegevuseks,mis peaks algama 2025. aastast. Praeguseks on Taani arhitektuuribüroo Cobe arhitektide abil valminud kvartali idee kontseptsioon ja arhitekt Andres Alver on koostanud kvartali detailplaneeringu.

„Kvartali arendus näeb kvartalile ette segafunktsiooni ehk 50% on elamu- ja 50% ärifunktsioon,“ räägib Hääl. See tähendab, et u 50 000 ruutmeetrit pannakse äripindade alla ja linnakusse tuleb u 700 korterit. Seejuures on arendajatel kavas luua ka palju ühisfunktsiooniga hooneid. „Me vaatame ka sotsiaalset mõju. Me tahame luua mingi majutusvõimaluse neile, kes vajavad ehk rohkem tuge,“ ütleb Krulli Kvartali tegevjuht. See tähendab, et kindel osa linnakusse tulevaid kortereid eraldatakse headel tingimustel konkreetsetele sihtrühmadele. Praegu arutatakse, kas õpetajatele, meditsiinitöötajatele või kellelegi teisele. „See ei tähenda, et see oleks päris tasuta, aga me püüame selle teha võimalikult taskukohaseks.“

Arendajad tahavad säilitada tahavad säilitada kõik vanad asjad, mida on võimalik alles jätta.

Viimase aasta jooksul on arendajad teinud koostööd Taani arhitektidega Cobe’i arhitektuuribüroost. Nendega koos on loodud ideede kogum, mismoodi võiks kogu kvartal edaspidi välja näha, et inimene seal end hästi tunneks. „Meie põhisoov on, et see oleks kergliikleja ja jalakäijasõbralik, autosid ei soovi me siin kvartalis näha, ainult teeninduseks vajalik transport on lubatud,“ põhjendab Krulli Kvartali tegevjuht. Juba praegu mõeldakse jalgrattaomanike peale, neile on eraldi rattaparanduspunkt püsti pandud. Hääle sõnul on Taani arhitektid appi võetud just seetõttu, et neil on linnaruumi kujundamises väga head kogemused. Heade ideed kogumiseks on käidud välismaal ka teiste selliste linnakutega tutvumas. Praeguseks on suur osa kvartali kontseptsiooni koos, töötatakse veel maastikuarhitektuuri peensuste kallal. Praegu rahastatakse kvartali arendust investeerimisfondi Taavet+Sten kaudu, viimase aasta ettevalmistustele on kulunud mõni miljon eurot. Seda, kas tehnoloogiaettevõtjate investeerimisettevõte praeguste hinnangute kohaselt paarsada miljonit eurot maksma minevat kvartali arendust ise lõpuni välja rahastab, pole veel otsustatud. Selle aasta lõpuks peaks meeskond kasvama viieliikmeliseks. Järgmiseks aastaks loodetakse detailplaneeringuga ühele poole saada ja projekteerimisega algust teha. „Selle aasta lõpus hakkame esimesi lammutustöid tegema, hakkame reostuse likvideerimisega tegelema,“ räägib Hääl. 2025. aastal loodetakse esimese etapi ehitusega pihta hakata. Esimesena valmivadki kvartali Volta tänava äärde jäävas osas, kuhu praegu on rajatud kogukonnaaed, väiksemad Tallinna tüüpi kortermajad koos lasteaiaga. Kogu kvartal ehitatakse viies etapis, 20 000-ruutmeetriste alade kaupa ja peaks valmima kümne aastaga. Kui linnaku kõrgeim hoone tuleb kaheksakorruseline, siis hoonete valdavaks kõrguseks jääb viis korrust.

Tsaariaegsed hooned säilitatakse. Kuigi üle 20 hoonest koosnevas kompleksis on nii tsaariajal ehitatud tööstushooneid kui ka nõukogudeaegseid telliskivihooneid, siis viimaseid alles ei jäeta. „Need me lammutame, neil väärtust ei ole ja tegelikult pole need ka heas seisukorras,“põhjendab Hääl. Alles jääb u kolmandik hooneid, mis on ühtlasi muinsuskaitse all. „Siin jääb väga palju vana tehasearhitektuuri alles: kõik vanad paekivihooned, paekivimüürid me säilitame,“ kinnitab kvartali tegevjuht. Krulli kvartali peatänav on 400 meetrit pikk ja linnaku valmides saab sellest kogu ala tuiksoon. „Siin peatänaval hakkab põhitegevus olema, see on kogu kvartali süda, kuhu tulevad tulevikus kohvikud, restoranid,mänguväljakud, kauplused, igasugused vaba aja veetmise kohad ja spordivõimalused. Siin me näemegi võimalust see koht hästi elavaks muuta, et inimesed teistest linnaosadest tahaksid siia tulla, kuna siin toimub alati midagi,“ räägib Hääl. Tulevikus panevad arendajad palju rõhku hoonele, kus pärast Frank Krulli ettevõtet tegutses remonditsehh. Hoones olles tekib tunne, nagu oleks mõnda kirikusse sattunud– seda ennekõike lae, aga ka akende tõttu, mida on hoonel palju. „See on nüüd üks maja, mis on täielikult muinsuskaitse all. Selle me tahame täielikult ära renoveerida,“ ütleb Hääl. Nende visiooni järgi hakkavad tulevikus selles hoones mitmesugused üritused toimuma. „Selle puhul me räägime sündmuste hoonest, kuhu tuleksid üritused, kontserdid ja seminarid. See on väga unikaalne hoone: tal on väga hea akustika, väga hea valgus, siia mahub 700–1000 inimest. Kui ta ära renoveerida – katus, seinad ja aknad korda teha –, saaks ta väga multifunktsionaalseks teha. Sellega sarnaseid hooneid ei ole palju,“ räägib Hääl. Mõnes mõttes võiks ta olla Kultuurikatla väiksem versioon. Kuigi sellele hoonele midagi juurde ei ehitata – ta restaureeritakse oma endisele kujule–, on selle kõrval ka hooneid, mille puhul säilitatakse ainult paekivimüürid ja kuhu ehitatakse teine hoone peale. „Sellest hoonest renoveerimeme ainult alumise osa ja peale tuleb viis korrust,“ räägib Hääl. Tegu on Krulli kvartali peatänava ääres asuva 15 000 m2 hoonega, kuhu tulevad edaspidi peamiselt äri- ja teeninduspinnad. Kvartali arendajad on seda meelt, et sellest võiks edaspidi saada koht, kus saaks palju häid ideid sündida. Selleks on sinna plaanitud ka koos töötamise võimalusi. Kuna omanikud on tehnoloogia taustaga, mõeldakse sellelegi, kuidas tehnoloogiaettevõtteid kvartalisse tuua. Arendajad tahavad säilitada vanad asjad. „Näiteks vanadest paekivitükkidest, metallfermidest ja kraanasildadest oleme tekitanud materjalilao, et saaksime tulevikus kõiki neid asju taaskasutada ja arhitektuuridetailidena hoonetesse sisse tuua,“ ütleb Hääl. Osast asjadest tahetakse teha välimööblit, vanasid kraanasildu kasutataks uutes hoonetes sildadena.

„Meie põhisoov on, et see oleks kergliikleja ja jalakäijasõbralik, autosid ei soovi me siin kvartalis näha.“

Alustanud ala linnaelanikele avamist. „Kui me räägime materjalikasutusest, siis on meie jaoks hästi oluline ka ökoloogiline jalajälg: vaatame, kui palju me puitarhitektuuri kasutame, palju betooni siia valame, kui palju taastuvat energiat saame siin toota,“ lisab Hääl. Tema kinnitusel varustatakse kõik tulevikulinnaku hooned võimalikult suures mahus päikesepaneelidega. Mullu suvest linnarahvale avatud alal on viimase aastaga tehtud hulk ettevalmistusi selleks, et siia võiks kerkida üks tõeliselt nüüdisaegne, skandinaavialik linnak, kus oleksid elu- ja äripinnad, kohvikud ja veesilmad ning erakordselt palju võimalusi just lastega peredele. „Läbi erinevate sündmuste, mis me ise teeme või mille jaoks me rendime neid pindasid, oleme avanud selle ala selleks, et inimestel oleks põhjust siia tulla. Me teeme seiklusmänge,siin on tennisehall, kus saab käia tennist mängimas, seal taga on rulapark,“ räägib Hääl. Kompleksi tagumises osas said hiljuti käe soojaks ka professionaalsed grafitimeistrid, tuues linnakusse tänavakunsti. „See oli meie poolt kureeritud, et tehtaks midagi lahedat,“ räägib Hääl. Rulapargis korraldatakse eraldi tüdrukute õhtuid, nii et väline ja siserulapark on ainult nende kasutuses. Kõrvuti grafiti, rulapargi ja sise-skatepark’iga leiab kvartali Volta tänava poolsest äärest kogukonnaaia. „See on puhtalt meie poolt tehtud, siin on antud kõigile võimalus tulla. See on läinud väga hästi käima. Kõik kastid, mis me andsime, võeti kiiresti ära,“ ütleb Krulli Kvartali tegevjuht. Selle aastaga on Krulli kvartali alalt käinudl äbi juba 60 000–80 000 inimest. „Ma julgen arvata, et aasta lõpuks on siit juba 100 000 inimest läbi käinud. Seda on päris palju, arvestades, et varem oli see territoorium suletud. Järelikult on inimestel üsna suur huvi,“ räägib Hääl. Linnaku viimane suurem üritus oli 18.–24. septembri disainiöö. „Suvel oli siin erinevaid muusikaüritusi, näiteks festival Flex“. Ka edaspidi tahavad kvartali arendajad panna rõhku loome- ja kultuuritegevustele. Küll aga rõhutab Hääl, et kindlasti ei plaani nad kvartalist teha uut ööelukeskust: üritused toimuvad linnakus veel ühe hooaja, enne kui kvartalis ehitustegevus pihta hakkab. Kompleksi väravas Kopli tänava ääres asuv musta värvi mõnekorruseline büroohoone jääb sellisel kujul veel vähemalt seitsmeks aastaks püsti ja kasutusse. Viimased aastad on seal majutunud ka Ukraina sõjapõgenikud, kes selle aasta lõpuks mujale liiguvad. „Sellest tahame teha loome- ja aktiivse tegevuse hoone. Ennekõike oleme mõelnud lastele ja peredele,“ räägib Hääl. Seal avavad uksed Hanna-Liina Võsa laulustuudio ja mõned teised lastele suunatud stuudiod. „Meie eesmärk on loomulikult, et Krulli oleks tulevikus omaette sihtkoht, kuhu tuleksid turistid ja äridelegatsioonid. Koht, kus näidata ägedat elukeskkonda, kuhu viia külalisi, kus oleks võimalik seminare korraldada ning kus oleks tõesti midagi teha ja näha. Koht, kus oleksid need hooned tehtud maailmatasemel arhitektuuriga korda. Ta usub, et linnakust kujuneb loomulik jätkTelliskivi, Noblessneri ja Volta arendustele.

Tehnoloogiaettevõtjate arendatavast linnakust kujuneb loomulik jätk Telliskivi, Noblessneri ja Volta arendustele.

Krulli kvartali ajaloost

AS Franz Krull oli tsaari- ja sõjaeelse Eesti ajal tegutsenud metalli ja masinatööstusettevõte, mille asutas vasksepp Franz Krull 1865. aastal Narvas. 1875. aastal kolis ettevõte laienemise käigus Tallinna, kus arenes aja jooksul üheks Eesti suurimaks ja moodsaimaks masinatööstusettevõtteks. Konkreetselt Kalamaja ja Kopli piiril avas üks Tallinna vanemaid suurtööstusi Krulli tehas uksed 124 aastat tagasi. Praegu paiknevadki kvartalis Krulli loodud masinatehase ning hilisema Tallinna masinatehase tootmishooned, kvartali Tööstuse tänava äärses osas Volta tehase tootmis- ja ärihooned. Teise maailmasõja ajal sai piirkond korralikult kannatada ja vanemad hooned on säilinud üksnes osaliselt. Krulli kvartali teeb omanäoliseks eri ajajärkudest pärinev hoonestus: nii Tsaari-Venemaa ja Eesti vabariigi aegsed paekivist tootmishooned kui ka teise maailmasõja järgsed silikaattellisest või betoonpaneelidest fassaadiga hooned.

Hinrikus on seotud veel paari kinnisvaraarendusega.

Krulli kvartal ei ole ainus arendus, millega tehnoloogiamiljardär Taavet Hinrikus on seotud olnud. Lutheri kvartali arendamisesei osale ta enam juba paar aastat. Kuid ta on osanik Põhja-Tallinnas asuva Hundipea asumi arenduses. Täpselt samal ajal kui Hinrikus sõlmis 2021. aasta augusti lõpus Heiti Häälega kokkuleppe AS-i Krulli Kvartal aktsiate omandamise kohta, loobus ta osalemast Tallinna kesklinnas asuva Lutheri kvartali arendamises, mis on nüüd täielikult ettevõtte Triple Net Capital käes. „Meie projekt oli tema jaoks ehk liiga küps. Krulli oma meie jaoks jälle toores, alles ootab detailplaneeringut. Aga kui kellelgi on kapitali, mida investeerida, siis on see kahtlemata positiivne,“ põhjendas toona sammu Triple Net Capitali partner Andres Urb. 2022. aasta augustis andis Tallinna Sadam teada, et on lõpetanud Paljassaare sadamas lõplikult tegevuse ja andnud selle haldamise kohustuse üle ettevõttele Hundipea. Tegu on Heiti Hääle ja investeerimisfondi Taavet+Sten arendusfirmaga, mis kavatseb rajada Paljassaare praegusele tööstusalale täiesti kliimaneutraalse linnaosa, kus tulevikus hakkab elama 16 000 inimest. Parasjagu on pooleli projekti planeerimis- ja strateegialoomefaas.

Hädas vandaalitsevate noortega

Viimase aastaga on Krulli kvartali arendajad teinud palju tööd ära, et kompleks prügist puhtaks saada ja külalistele ohutumaks muuta. Peavalu tekitavad aga noored, kes käivad seinu sodimas ja aknaid puruks peksmas. „Tegime siin nii palju puhtaks ja korda, et me julgeks siia üldse kedagi lasta. Prügi oli palju, must oli, igasugust lahtist metalli oli. Ja oli kohti, kuhu sai ronida. Panime palju maju kinni, et inimesed ei läheks kolama kuskile, kus ei ole ohutu,“ räägib Krulli Kvartali tegevjuht Indrek Hääl. Tema sõnul võitlevad nad praegu sellega, et noortekambad ei käiks alal sodimas või aknaid sisse loopimas. „Me vahetame pidevalt neid klaase. See on selline igapäevane ebameeldiv osa,“ räägib Krulli Kvartali tegevjuht. Kuigi kompleksis on ka turvakaamerad üleval ja neid videoid on kompleksi arendajad politseile andnud, see väga palju probleemi lahendamisele kaasa aidanud ei ole. „Neil leidlikkust jagub, igalt poolt saavad sisse.“ Nüüd on hakatud olukorrale lahendust otsima koos Tallinna noorsootöötajatega.